Pühapäeval oli Telliskivis jazzkaare tasuta päev ja selle raames toimus Andrei Kedrini jazziportree töötuba. Oli väga inspireeriv ja äge. Samas kestis see ju vaid paar tundi ja peale seda oli plaan kusagil veidi jalutada. Küll ma mõtlesin nii ja naapidi aga ühtegi sellist vinget ideed ei tulnud ja ei olnud.
Saime matkasell I-ga kokku aga ka sealt ei koorunud esialgu midagi, lõpuks lihtsalt otsustasime suuna ära ja hakkasime minema.
Kohtumispaik oli meil äge. Kopli kaubajaam. Ma ausalt öeldes ei märganudki, et seal keelusilte oli, mina neist õnneks ka mööda ei kõmpinud, mõni samm jäi juhuslikult puudu. I jõudis kuhugi kaugemale lilli pildistama ja kupatati sealt tulema 😀
Sõjamuuseumis oli veteranipäev ja mõtlesime, et äkki läheks sinna. Juba poolel teel saime aru, et tegelikult nagu ei viitsi.
Astusime mõisa pargi juures bussist maha, et mõni lillepilt teha. Aga kõik oli nii igav, samad lilled mis praegu ikka, ei midagi uut: valged ülased, mõni kollane sekka. Lepiklilled ja lõokannused.
Jube külm hakkas, tuul puhus ja hommikupoolikul kui ma välja olin tulnud näitas termomeeter kõigest 5 kraadi sooja siis otsustasime metsavahel redutada.
Liikusime terviserajale, et peotäis karulauku kaasa haarata. Kuigi see pole just minu lemmik karulaugu paik. Minu jaoks maatüdrukuna on neil veidi “koerapissi mekk man”. 😀
Teel nägime sillasid, mis olid veidi teist tooni ja teise moega.
Leidsime ühe tünni pealt graffiti, ei teagi, kas see on seal ammu olnud või värske aga meist kumbki justkui ei mäletanud seda näinud olevat. Samas üldjuhul läheneme tünnidele teiselt poolt ja ei pruugi tähele panna.
Karulaugu mets oli roheline. Minu meelest üks ilusamaid aegu kui natuke juba rohetab aga samas on kõik nähtav. Soppa võiks muidugi vähem olla aga selle elab ka üle kui vaja 🙂
Karulaugul olid juba õienupsud väljas, nii et kauaks seda pidu enam pole.
Tuul tõmbus veidi tagasi, päike piilus pilve vahelt. Mõtlesime, et oleme natuke veel õues.
Maa-ameti kaardi pealt on näha Haabneeme mõisa varemeid ja mõisa aita. Pole varem neist midagi kuulnud ega näinud, nii et läksime vaatama.
Kirovi kalurikolhoosi III peamaja juures oli ilus sinine lilleväli. Väiksemad sinised ja valged on kahelehised sillad ja suured sinised kirgaslilled.
Tuli välja, et Haabneeme mõisa aidas olen ma paari nädala jooksul juba kolmandat korda 😀 Nüüd ma vähemalt tean seda. Nimelt asub aidas RMK Viimsi külastuskeskus.
Mis puutub mõisa peamaja hoonete varemetesse siis selles suhtes on mul segadus majas 🙂 Mingid päris uhkete kaartega varemed me leidsime. Aga kuidagi kahtlased nägid need minu jaoks just nende kaarte tõttu välja, tundub nagu pigem mõne talli või muu kõrvalhoonena. Pealegi leidisin kultuurimälestiste registrist pildid, kus mõisa peahoone oli suhteliselt tavaline puust maja. Nii et päris ausalt öeldes ma ei tea, mis varemed need on.
Ilmselt me jalutasime mõisa peamajast lihtsalt üle, midagi nägemata, vähemalt kui kaardi peal olevat punkti vaadata.
Meie leitud varemed olid siiski ka täiesti ausad ja täiesti vanad. Ligipääs neile oli raskendatud sest ümberringi oli mingi putkamajandus 😀 Ma imestan, et keegi meiega õiendama ei tulnud, et kuhu me ronime.
Esimene piilumine aia ja putka vahelt.
Kolasime ringi ja otsisme selle “augu” kustkaudu lähemale pääseks.
Nüüd tahaks ainult teada, misasi see päriselt on?
Tundus, et natuke võiks veel liigutada. Otsustasime, et läheme vaatame Miiduranna Peeter Suure Merkindlust. Suvel sai seal käidud aga seal oli hirmus suur sosnovski karuputke mets ja käisime ainult ühe ehitise otsas ronimas.
Alguses valisime veidi vale tee, nagu suvelgi. Saime sopas sulistada. Piilusime metsa, leidsime midagi sellist, mis võiks olla raudteetamm.
Otsisime õige teeotsa ka üles ja olimegi suhteliselt kiiresti kohal.
Selles punkris oli päris sügav vesi sees, isegi kummiku jaoks. Aga samas ilus, selge, roheline. Stalaktiide rippus ohtralt.
Sellega me retk läbi saigi. Käisime10km/Aprillis:133km/Aastas:566km
Minu rajad 