Kullerkupud õitsevad ja ma otsustasin oma kohas ka ära käia ja peotäie koju vaasi tuua. Kuna kant on lähedal Peeter Suure Merekindluse Iru kaitsepositsiooni kaevikutele koos varjenditega (1917) siis otsustasin, et ühildan need kaks omavahel.
Läksin Selist jala sest maad sinna väga hullult palju pole, võibolla max 3km. Alguses nägin suhteliselt kesiseid kaevikuid.
Mõtlesin, et mingi jama aga siis hakkas tulema. Päris vinged umbes 2 meetri sügavused “koridorid”, nii kitsad, et saab ilma hüppamata üle astuda.
Praegu oli peaaegu hea aeg seal käia, kuigi võibolla talvel oleks parem?! Seal oli natuke heina, mõned lehes puud- põõsad ja palju ämblikuvõrke ja üldiselt kuiv. Aga eelistaks sellist aega, kus heina poleks üldse, et oleks paremini näha. Samas on ümbrus nii märg, et vähegi märjemal ajal saab sinna ilmselt ainult kummikutes.
Huvitav on see, et need kaevikud ei hakka eriti silma kui ei tea, et need seal on. Ma olen korduvalt sealkandis käinud ja pole midagi näinud.
Käisin vaatasin natuke mujal ka ringi. Oletaks, et ma jõudsin Liivamäe lennuplatsile ka. Kuigi seda ma nii silma järgi ei osanud kindlaks teha.
Osaliselt ei saanud aru, kas seal on peale kaevikute ka mingid muud kaevandused olnud või kuulub kõik Peeter Suure kindluse alla? Tundub vist siiski mingi paevõtu koht olevat olnud?!
Nägin kitsi ja jänest, kedagi pildile ei saanud. Lilli sai selle eest tohutult palju. Kullerkuppe, anemoone.
Edasi liikusin Iru elektrijaama poole. Ükskord jäi seal üks kultusekivi vaatamata ja jäi natuke närima, kuna juba nii lähedal olin siis mõtlesin, et käin ära. Siinkohal võib öelda, et mul oli ikka kõvasti eelarvamusi, mõtlesin et üks pisike kivi aimatava lohuga vms. Aga ei! See oli pirakas, kohe päriselt suur 🙂
Külavahel.
Oma ainukese selle aastase metstulbi nägin ka ära.
Kuulsin veesolinat ja läksin vaatama, mis seal Peeter Suure Merekindluse kaitsepositsiooni tunneli juures toimub. Oh seal oli ka nii ilus nagu oleks ürgsesse loodusesse sattunud ainult, et prügi oli rohkelt 
Kui keegi plaanib sinna minna siis hoiatan, et seal on sosnovski karuputked. Mul endal polnud ka meeles. Jalutasin natuke kaugemale välja ja siis tagasi tulles vaatasin, et hea et ma ennast ära ei kõrvetanud, praegu on need veel parajalt pisikesed ka ei pane väga tähelegi.
Otsisin üles veel 2 kultusekivi, mis on peaaegu nagu olematud. Kui ei teaks siis ilmselt need ka silma ei jääks.
Jalutasin läbi metsa kodu poole. Jube palju lilli oli. Mõnusalt kevadiselt roheline.
Nii uskumatu kui see ka pole, suutsin ennast ära eksitada. Või no mitte päris aga tegin imelikke keerdkäike, mida plaanis ei olnud 😀 Tiirutasin varsaallika oja juures umbtänavatel. Aga see oli ka täitsa põnev .
Kokku jalutasin:16km/Mais:138km/Aastas: 732km
Minu rajad 