Laiskvorst ja 31. weebruar 1918

Puhkan Hiiumaal. Teha ei ole viitsinud suurt midagi, ainult pekki koguda ja mitte liigutada või võimalikult vähe. Lugenud selle eest olen päris palju, isegi imestan. Üks raamat mille ma läbi lugesin oli Hiiumaa kalmistutest.

No suure palavaga surnuaias kastmas pidi ikka käima ja üks rist, mis raamatus ära märgitud on meie perekonna oma.

/ Südamlik väljapääsu otsimine  1918. aasta kalendrireformi mõistetamatusest kajastub Liisa Metsa hauatähisel, millel tema vanemad märgivad surmadaatumiks: 31. weebr,1918/Tegemist on minu vanatädiga, vanaema õega. Et asi veel keerulisem oleks siis tegelikult ei ole see rist üldse tema haual.  See on hoopis minu vanavanavanaema haual.  Liisa ise on maetud perekonna platsile  ja ilma ühegi märgita, et ta seal oleks. Kuna nad surid ühel aastal siis vanavanavanaemale ei hakatud eraldi uut risti tegema, Liisa oma oli hea küll, väike hiidlaslik kokkuhidlikkus.Muid huviväärseid hauatähiseid otsima ei läinud.

Aga lähedal leidus veel üks kõverik rist ja huvitav kivi.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.