Saku metsas

Sõitsin rongiga Sakku. Päev varem oli käinud seal mu hea matkakaaslane ja avastanud rabaraja, millest mina polnud isegi mitte kuulnud 😀 Igatahes tundusid pildid piisavalt huvitavad, et uudistama minna.  Rongi graafiku järgi oli mul aega umbes 2 tundi ja 20 minutit ja pimedaks oleks ka niikuinii läinud.

Muidugi tekkisid just sel korral rongil jälle taristu rikked, mis tähendas oma 10-15 minutilist seisakut. Õnneks oli mul raamatu näol vähemalt tegevust kaasa võetud, muidu oleks tigedaks ajanud küll. Ehk minu aeg läks järjest lühemaks.

Saku terviseraja pikem osa on 7km, nii et mingit väga mõnulemise aega mulle ei jäänudki.

Tegelikult tahtsin ka Saku raudteejaama maja lähemalt silmitseda.  Ma olen sealt palju kordi mööda sõitnud seda imetlenud aga ei mäleta, et oleks rongiga sinna sõitnud või varemalt lihtsalt juures käinud, et vaadata. Aga võibolla olen ka lihtsalt ei mäleta 😀

Raja kaart on kohe lähistel. Midagi keerulist sealt välja lugeda ei ole. Üle raudtee ja metsa.

Rada on lai  ehk ongi terviserada, puudu on ainult asfalt ja valgustus. Ühesõnaga sain ma kohe suure pettumuse osaliseks. Kuna ma sellisel rajal püsida väga ei viitsinud, pistsin oma nina siin-seal metsa ja uitasin niisama.

Samas rada ka väga silmist ei tahtnud lasta, et jõuaks ikka terve ringi ära teha. Põhimõtteliselt uitasin siis raja veeres metsas, nägin palju erinevaid seeni ja kooreüraskite vägitegusid.

Vahepeal põikasin rajale tagasi ka, et saaks veidi kiiremat sammu astuda.  Üldiselt oli raja märgistus hea, arusaadav. Ma olen tähele pannud, et mina kipun just märgistatud radadel veidi ekslema kuna loodan, et need on arusaadavad ja piisavalt selgelt märgistatud ilma, et ma peaksin abivahendeid kasutama.  Pean tõdema, et suurem osa radade märgistustest on ülimalt kehvad või olematud 😀

Sellel rajal tekkis ka paaris kohas küsimusi aga kui raja kaarti olin eelnevalt vaadanud siis lihtsalt oli aimatav kuhu suunas edasi peab minema.Loodus oli raja ääres mitmekesine.  Kui alguses oli rabamets, siis hiljem juba männik ja kuusik. Kusagil sai puude vahelt ka raielanki imetleda. Üle kraavide ja ojade läksid väiksemad ja suuremad sillad. Metsas oli palju- palju radasid, mis ilmselt on märksa põnevamad kui see “päris rada”.  Mingi alternatiivne rada on seal ka. Tundub, et märksa lõbusam, kas see on orienteerumiseks või milleks, pole veel välja uurinud.Metsa minnes on korralikul korilasel ikka mingi tops kaasas.  Taga pool osas, kus oli kuusik ja männik sai ka vastavaid riisikaid korjata. Kuusekad olid küll enamuses täiesti läbi omadega, üks suur pesakond oli väga vanaks läinud. Männikaid oli veel täitsa uhkelt. Sain oma jäätisekarbi täis ja lisaks veel ühe suure piraka kukeseene ka. Kärbseseentega sain silma nuumata, seal olid just sellised värsked ja ilusad.

Tundub, et seal on mingisugune vana sõjaväe ala olnud?! Mingid veidrad kraavid ja kohati okastraati. Tagasiteel hoidsin rohkem metsa. Kuigi mingi hetk olin jälle rajal tagasi, kohas kus kunagi hakkab raudtee kulgema ehk RailBalticu trassil.  Kuna lõpus jäi mul veel natuke aega üle siis käisin piilusin teisel pool raudteed terviserada või pigem võiks öelda, et käisin sealse pisikese metsatuka risti-põiki läbi.  Kuidagi sümpatiseeris see osa isegi rohkem kui suur mets 🙂

Raja mõttes võin soovitada neile, kes tõesti sporti teha tahavad muidu on see nagu suhteliselt igav.  Samas kui metsa nautida tahad soovitan kulgeda suvaliselt mööda pisikesi radu, seal on mõnus 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.