Sel korral õnnestus esimest korda matakata peale kella keeramist ehk väljas oli kottpime. Samas oli meelega valitud kesklinn, mis on enamvähem valge. Kuigi pean tõdema, et ega ma pimedas vaatamas ei käinud kui valge või pime kusagil olla võib.
Kohe alguseks oli plaanitud pikk jutupaus, mis tundus veidi kahtlane aga tegelikult tuli välja küll kuna teemasid oli palju ja sissejuhatav osa oli oluline.
Alustasime politseipargist. Juttu tuli Hiltonist ja mis seal varem on olnud, Lenderitest, politseiaia suurusest ja Torupilli asumist üldisemalt. Edasi vaatasime paari maja: üht kaunist keskklassi kortermaja ja tapamaja töölistele ehitatud elumaja, mis on ka tegelikult päris kena. Ilus Lenderi tüüpi majade rida, mõni Tallinna tüüpi maja. Tegelikult on seal päris põnev ja mitmekesine arhitektuur.
Uurisime, kus toimus Tallinna III ja VII üldlaulupidu, 10 000 esinejaga. Kustkaudu käis tolleaaegne rongkäik. Mis oli uutmoodi ja kes oleks peaaegu karistuseks kümme päeva aresti saanud. Kus voolas Mardi oja ja kes on selle kandi oma romaani sisse kirjutanud.
Kus asus vanausuliste kalmistu, mis sellest alles on? Uus lego maja, mis kõrgub üle agulimajade, kõrgub keskklassi korterelamute kohal ja kes on selle autor.
Põnevad lood seebivabrikust ja tapamajast. Kassi suurustest rottidest ja odöörist, mis tol ajal seal kandis levis. Lubja vanglast , Tartu mnt saunast, vanast majast ja kaunist “Saarepiigast”.
Kus asusid hobu-ja kitsarööpmeline raudtee. Millal Ülemiste järv üle serva ajas ja mis siis juhtus? Marat ja Ehakeskus. Torupilli kõrts ja Marie Under. Lõpetuseks Tubakavabrik “Leek” ja Laferme. Mis seos oli Kristjan Palusalul ja Ahto Valteril? Eemalt piilusime stripibaari ja Vilen Künnapu maali ja lõpuks tuletasime meelde Laine baari lugusid.
Lõpetuseks jagasime Priimad aukirjad ja kuuma teed.
Sel korral tegin grupipildi alles retke lõppedes. Meeste ülekaal oli võimas. Selleks ajaks olid küll üks suur ja üks väike mees juba koju läinud.