Alustasime Lasnamäe LOV i ees. Jutupunkte hirmus palju sel korral polnudki. Ilmad kisuvad külmaks ja keegi väga pikalt paigal ei taha püsida.
Pae pargist oleks rääkida küllalt aga lühidalt kokku võttes on see olemas aastast 2009, enne seda oli seal tühermaa prügi, grillijate ja kodututega. Huvitav, et kodututele meeldivad kivimurrud, nendega oli probleeme ka enne kui Sikupillis elamuid ehitama hakati. Järve sild on seal aastast 2013. Kui algselt olid seal imelised punased mooniväljad siis nüüd on suures osas majad ja järvesilm nende keskel.
Et soe sisse saada tegime järve väiksemale osale tiiru peale ja läksime endise 10. algkooli juurde. 1920 saadi haridusametilt luba kool ehitada aga ehitamiseks läks alles 1934 a. Herbert Johansoni projekti järgi ehitatud maja sai valmis 1935 või 1936, selle kohta on erinevaid andmeid. Materjal ehitamiseks saadi sealt samast kivimurdudest, ära kasutati ka kooli vundamendiaugust välja kaevatud paekivi.
Mitte kaugel on Lasnamäe vangla ehk Sirin. Algselt olnud küll kroonuhospidal aga paekivi seintega maja oli rõske ja niiske, nii et lõpuks olid haiged haigemad kui enne. Vahepeal toimis elumajana. Lõpuks sai sellest tapivangla, kust saadeti inimesi Siberi vangilaagritesse.
Vaatasime üle ühe Mextonia seinamaalingu ja liikusime vana Sikupilli poole, millest küll väga vähe alles on jäänud aga midagi siiski. Mõned ilusad Lenderi tüüpi majad, nipet-näpet vahvaid detaile, paekivist politseimaja.
Stalinistlike majade kvartal on iseenesest imeilus aga osaliselt korda tegemata. Vägevad paraadtrepid ja uhked kaunistused.
Lõpetuseks ka väike võsavaheline astumine. Kohas, kus paari aasta pärast peaks kõrguma spordihall. Tühermaad on siin väidetavalt liigselt ja sportimise võimalusi vähe. Tundub, et otsitakse võimalusi inimesi õuest tuppa meelitada. Mina ei jäta jonni ja esialgu toimuvad matkad veel õues 😀
Tänud toreda seltskonna eest ja näeme jälle 🙂
Käisime kokku umbes 6km ja paar tundi.
Minu rajad 