Xdreami jõulurada

Päris täpselt ei mäletagi mitu aastat ma jõulurada olen läbinud. Kolmas aasta oli kindlasti… Sel aastal otsustasime aasta viimase päeva “vanade tuttavate matkajatega” koos veeta ja matkata. Päris matkamise mõte läks veidi lippama aga pisike orienteerumine tundus ka päris hea 🙂

Algus oli Vabaduse väljakul. Esimene punkt de la Gardie kaubamaja taga. Seal polegi õieti käinud võibolla korra kaks sinna sattunud?! Teine punkt oli loodusmuuseumis, alguses hoovis sees aga kuna muuseumid pandi aasta lõpuks kinni, siis selleks ajaks kui meie sinna jõudsime oli punkt värava küljes lehvimas.

Ah jaa punkte pidi järjest võtma. Parasjagu paras nuputamine oli, kuidas oleks kõige otsem tee esimesest punktist teise.

Edasine oli lihtne, polnud vaja kaarti vaadatagi. Pidime minema Paksu Margareta kõrvalt ja ühe bastioni sissekäigu juures oli kood. Meie kõige lühem läks seda lugema aga ei ulatunud, nii et selles punktis läks kohe kahte inimest vaja, et hakkama saada 😀

Järgmine punkt oli Vene kultuurihoone taga, siis saiaknagis ja sealt juba kodulinnamaja lähistel asuva aia küljes.

Kaks järgmist punkti olid Rannamäel. Otsustasime seal väikese vana aasta õhtu pikniku korraldada aga enne otsisime punktid üles. Ühe punkti juures olid tossud, ei saanudki aru, kas need olid sinna meelega pandud või oli keegi tossudeta edasi jooksnud. Teine punkt oli suvalises augus 😀 Meie leidsime selle üsna ruttu üles aga tundus, et jooksjatele oli see paras pähkel.

Tornideväljaku kuivanud puu oli mulle juba tuttav peidukas. Laste matkadel oli see päris palju kasutuses. Edasi oli vaja otsida üles üks hõbekuusk. Seal oli neid natuke rohkem aga leidsime ka selle õige. Šnelli park oli ilus oma säravate tammepuudega.

Toomkiriku elektrikapi küljes oleva punkti leidsime. Taani kuninga aiast ka. Sel ajal kallas nagu oavarrest. Pisut hakkas asi tüütavaks muutuma, õnneks oli hea seltskond.

Viimane punkt oli Harjumäe jalamil. Seal panin mina veidi puusse sellega, et ei lugenud kusagilt välja, et sealtpoolt, kus punkt on – maaalusesse garaaži ei pääse. Nii et tegime pisikese ringi. Pärast tuli jõulupuuga pilt teha. Vabaduseväljakul tagasi jõudes saime väikese saluudi ka 🙂

Selline sigrimigri tuli matkakaaslase telefoni 🙂

Orienteerumine ühistranspordiga 2019

Orienteerumise päevale läksime tunnike varem kohale, et üks kaaslane saaks ennast kirja pandud ja et niisama ringi vaadata. Kahjuks polnud seal suurt mitte midagi. Arvestades, et oli autovaba päev siis oleks võinud seda kuidagi rohkem propageerida ka. Nagu ikka oli ümberringi autode sumin. Mõned jalgrattad vaatamiseks ja uuskasutuse jalgratta laat. Ainuke põnev asi peale orienteerumise oli ronimissein.

Sel korral oli plaanis üsna hea uuendus ehk anda kaardid kätte 5 minutit enne orienteerumise algust, et saaks sellega tutvuda, stardialast väljumata. Kahjuks läks see uuendus luhta kuna start lükati 10 minutit edasi ja lõppu aega ei lisatud, nii et tegelikult oli aega 1 tund ja 50minutit pluss 15 lisaminutit, mille eest punktid maha jooksma hakkasid. Peale selle oli stardiala nii väike tehtud, et seal oli üsna raske olla.

Panime siis kolmekesi enamvähem plaani kokku ja mina suutsin kaduda juba esimeses trammipeatuses 😀 Sest mul läks kuidagi kaotsi see, et trammiga sõitma ei peagi. Kui mina järgmisest peatusest kohale jõudsin olidki kaaslased läinud.

Läksin siis omaette edasi, ootasin bussi. Tuli buss, mis ei pidanud aga läks paremas suunas aga aega kadus sellega üksjagu. Igatahes neljanda punkti juures leidsin oma ühe kaaslase üles 🙂

Alustasime tornide väljakult, suundusime Paksu Margareeta juurde nr18, linnahalli nr31, lennusadam nr22 ja noblessner nr19.

Koos jätkasime. Karjamaa nr32, sõle spordihoone nr38.

Peale seda saime sobiva bussi peale, mis läks kaugeima punkti juurde, kuhu jõudsime. Nr39 Parditiigi park. Seal ragistasime juba taas kolmekesi läbi võsa 😀

No kauaks meid koos ei olnud kuna meil tekkisid erimeelsused seoses sellega, kuidas edasi minna.

Mulle tundus loogiline sõita üks peatus linna poole ja joosta mööda linnuteed. Mida me osa koosseisuga siis tegimegi.

Teine pool meist läks mööda Tammsaare teed, mis läks talle mõned saatuslikud punktid maksma. Ehk siis punkt nr37 oli valesse kohta märgitud ja legende vaatamata sattusid valesse kohta. Ehk siis meie kaaslane tiirutas ümber mingi ehitusplatsi ja kuidagi otse ka lõigata ei saanud sest objektil oli aed ümber.

Meie orienteerusime kaardi järgi aga mingil huvitaval kombel vaatasime tagant küljelt legendi kah. Kus on üsna selgelt foto Löwenruhi pargist. Natuke marru ajas küll, et kuhu siis nagu tegelikult minema peab? Läksime lihtsama vastupanu teed ja küsisime vastutulijatelt, kummal pool teed see punkt on. Saimegi kätte. Pärast nägime, et üles oli ka kirjutatud, et punkt 37 Löwenruh park aga ikkagi ma pole rahul, punkt tuleks ikkagi õigesse kohta märkida.

Veel võtsime punkti nr36, mis oli vaarika mänguplatsil ja tänu sellele jäime lõpuks hiljaks. Troll lihtsalt tuli liiga hilja. Õnneks 14:03 olime Baltas, sealt oli vaja joosta Nunne tänavale valideerida kaart ja oligi kõik. Mul tuli ajaliselt kaks miinust aga samas kui poleks viimases punktis käinud oleks 2 punkti korjamata jäänud.

Edasi tuli jälle see koonerdamise osa ehk sel aastal said võistlejad ainult joogipudeli ja seda ka kui märkasid ise võtta.

Eelnevatel aastatel on midagi hamba alla ka antud ja üle eelmisel aastal anti suisa liiga palju võiks öelda 😀

Ka auhinna jagamisi oli vähe. Ainult võitjatele ja 3 jalgrattast. Muidu on ikka teistele kah rõõmu jagatud nt. elroni kuukaardi näol ja muud nipetnäpet.

Kuna meie grupis oli ka seniorite 2.koht siis saime kingikotti piiluda. Ausalt öeldes oli seal suht palju igasugu mõtetut jama nagu võinuga ja õhupallid ja reklaam jms.  Eks seal oli natuke paremat kraami ka.

Kohvikus tehti II koha puhul väike kohvi ka välja 😀

Oma eesmärgini ma päriselt ei jõudnud. Naiste arvestuses 22.koht. Üldarvestuses 69.koht.  Lõpetanud osalejaid oli 401.

Punktiskoor 29. Ehk eelmisest aastast 3 rohkem.

Orienteerumine ühistranspordiga 2018

Eelmisel aastal sattusin suurde vaimustusse ühistranspordiga orienteerumisest.  Sel aastal oli plaan minna küll aga viimase hetkeni polnud veel päris 100% kindel. Seda enam, et eelmisel päeval hakkas nina tilkuma.

Hommikul tundus olemine enamvähem okei.

Enne orienteerumist käisin veel Tõnismäe arhitektuuri pärlite matkal. Nii jube külm hakkas, et panin kõik mütsid, kindad, sallid selga.  Pilte ma seal ei teinud eriti sest ega suurt midagi meelde niikuinii ei jäänud.

Lõpus pidime varem jalga ka laskma, et jõuaks orienteeruma. Et asi põnevam oleks saime matkamise eest veel hunniku nänni, mida siis orienteerumise ajal mõnus kaasas vedada oleks 😀

Alguses oli jälle hullem rabelemine. Sel korral olin targu targem ja ei roninud teiste jalge alla vaid olin ise üle teiste ronija.  Ikkagi ma leian, et see algus võiks kuidagi teistmoodi olla. Kui 500 inimest korraga ühte kohta trügib võib lõpuks ka mõni õnnetus juhtuda.

Sel korral oli meil suurem punt kui eelmisel aastal. Kolm poissi kaks tüdrukut. Haarasime kaardid ja asusime teele.  Mõistlik on võtta võimalikult palju kolmeseid punkte ehk neid, mis asuvad kaugemal ja lisaülesannetega punkte.

Mulle endale tundus, et sel aastal oli punktide paigutus parem kui eelmisel aastal – kuidagi loogilisem.

Alustasime lähima punktiga Solarises. Edasine tundus üsna loogiline: Tartu mnt kiriku juures, bussijaamas, Kadrioru staadioni juures ja Kadrioru pargis. Kuna meie liikumise tempo oli erinev siis ma jõudsin vahepeal seiklemas ka käia. Poisid jooksid eest ära, et trammi lõpp-peatuses valideerida. Ma mõtlesin, et ma jõuan kah aga ma eksisin veidi teelt, kaarti polnud ka aega vaadata 😀 Seega tormasin mööda Vesiväravat Narva mnt-le välja. Tramm sõitis nina alt minema. Jooksuga minna ei tahtnud, järgmine tramm tuli 5 minuti pärast.  Õnneks tuli kohe buss, nii et sain peatuse võrra edasi ja natuke joosta. Korjasin oma Kadrioru punkti ja lisapunktid ära ja jõudsin isegi samale trammile, mis teised.

Kanuti aias käisime ära. Edasine plaan viis meid lahku. Aeglasemad  mina sealhulgas tegime mõistliku plaani enda jaoks, kiiremad enda jaoks.

Saime bussiga Kopli kalmistupargi juurde, kus oli üks kolmene punkt ja Patarei vangla taga teine. Edasi otsustasime vaadata kas jõuame mõne ühese punkti võtta.

Jõudsime vabalt EKA punkti ära võtta, Baltas pileti valideerida. Võibolla oleks jõudnud veel ühe ühese punkti võtta aga kuna keegi polnud 100 prossa kindel, kus see asub siis otsustasime asja sinnapaika jätta ja rahulikult algusesse minna.

Punkte 26, mis on parem kui eelmisel aastal, nii et ise olen rahul.

Tundub, et sel aastal oli mingi jama kaardilugejatega vms. Igatahes kaks tuttavat jäid mõnest punktist ilma.

Loosiauhindade jagamine oli pooleteist tunni pärast. Seal käivad asjad, nii et pead ise kohal olema kui auhinda tahad saada. Suhteliselt kehva variant. Arvestades seda, et oled ennast tõenäoliselt higiseks jooksnud, väljas on juba jahe ja siis passi seal. Samas muidugi pole mingit väärt kaupa, mida väga ihaleda.

Mu väike vaene nina tilkus selleks ajaks nagu oavarrest. Seega otsustasime endale mingit sisemist tegevust otsida. Või no hommikul jäi feissaris silma, et Vabamu on täiesti tasuta avatud. Läksime sinna vaatama, mida huvitavat seal on.

Eriti ei midagi võiks öelda. Moodsal muuseumi ajastul anti meile kõrvaklapid ja nutiseade/giid. Minu meelest see ei ole just parim lahendus. Alguses oli sissejuhatus aga kui ruumist ruumi käies pidi nutigiid vastavast toast rääkima siis ei teinud ta seda mitte alati kõige korrektsemalt. Kusagil keset muuseumit hakkas ta mulle rääkima sissejuhatust. Mõnele uksele liiga lähedal olles rääkis hoopis teisest ruumist jne. Ühesõnaga mitte muffigi ei saanud sellest ekspositsioonist aru. Lugemiseks ka midagi eriti polnud, nii et ma ilmselt rohkem sinna väga ei kipu. Teisest küljest võiks selle näituse ju neti üles riputada, miks sinna üldse on vaja kohale minna?

Eks see ole muidugi maitse asi.

Läksime tagasi auhindade loosimisele. Eriti nagu midagi polnudki või ma olin oma nohuse ninaga nii ametis, et ei pannud tähelegi. Paar ratast, bussi ja rongipileteid. Ma sain ühe endale kah, nii et kuu aega võin 5 tsooni piires tasuta sõita. Mulle kui matkasellile muidugi tore üllatus.

Ja siis koju tervist parandama. Päris hästi tuli välja, järgmisel päeval oli juba päris hea olemine.